Võrreldes bensiini- või diiselmootoriga autoga on elektriautode üks suurimaid erinevusi viis, kuidas neid paaki täidetakse – või õigemini, akut laetakse. Elektriautodel puudub kütusepaak, sest selle aset täidavad akud, mis talletavad autoga sõitmiseks ja selle süsteemide tööshoidmiseks vajalikku energia.
Selliste akude üks miinuseid on tõsiasi, et need võtavad märkimisväärselt palju ruumi, vähendades seega auto pagasi- ja reisijateruumi, lisaks muudavad nad auto raskemaks. Positiivne on aga see, et enamasti paigutatakse akud autos võimalikult madalale, mis viib auto üldise raskuskeskme võimalikult madalale, parandades nii auto juhitavust ja selle dünaamilisi omadusi. Käesolevas artiklis keskendume aga elektriautode laadimisest tulenevate kuludele ja nende laadimismeetoditele.
Elektriauto laadimine on võimalik erinevaid vahendeid kasutades nii kodus kui avalikes laadimispunktides. Viimast teenust pakuvad arvukad firmad, Eestis näiteks Eleport, Enefit VOLT; ELMO ja teised. Paljuski sarnaneb see süsteem tavapärase auto paagi bensiinijaamas täitmisega.
Vahe seisneb aga selles, et kuigi tihti asuvad laadimisjaamad bensiinijaamades, siis on lisaks arvukalt laadijaid, mis asuvad näiteks parklates, spetsiaalsete laadimisjaamades, ostukeskustes ja teistes elu sõlmpunktides. Lisaks pole kõik laadijad sugugi samasugused. Ehkki nende töö üldpõhimõte on sarnane, on saadaval erineva võimsusega laadijaid, mille järgi jaotatakse need kolme kategooriasse: ülikiirlaadijad (nimetatakse ka ultrakiirlaadijateks), kiirlaadijad ja poolkiirlaadijad. Nagu nimigi viitab, on kõige võimsamad ja kiirema laadimisega ülikiirlaadijad, kõige aeglasemad aga poolkiirlaadijad. Kiirlaadijad kujutavad endast kahe eelneva kombineeritud omadustega vahevarianti.
Eelnevalt mainitud poolkiirlaadijatel on aga ka plusse. Näiteks on seda tüüpi laadijate kasutamine kõige odavam ning need aitavad võrreldes ülikiirete laadijatega aja jooksul märkimisväärselt raha säästa. Sellest, kui palju elektriauto laadimine täpsemalt maksab, räägime me aga artikli teises pooles.
Sageli paigaldatakse poolkiirlaadijad kohtadesse, kus inimesed pikemalt aega veedavad, näitaks ostukeskustesse. Seega pole auto aeglasem laadimiskiirus sellises olukorras enam probleemiks: seni, kuni teie teete vajalikke sisseoste, külastate kohvikut või käite kinos, täituvad teie auto akud ning mõni tund hiljem sõidukisse naastes on see täiesti või peaaegu täiesti laetud, kusjuures tänu aeglasemale laadimisele olete te selle käigus ka raha kokku hoidnud.
Kuid kui palju ikkagi maksab elektriauto laadimine laadimisjaamas? Enne sellele küsimusele vastamist tuleb arvestada, et see sõltub mitmetest asjaoludest.
Järgnevalt on loetletud neist mõned:- Auto akude täituvustase laadimise alustamise hetkel: kõige kiiremini täitub aku (sõltumata sellest, mis tüüpi laadijat kasutada) 20-80% täituvuse vahemikus.
- Välitemperatuur.
- Auto enda võimsus ning akude suurus.
- Kasutatava laadimisseadme tüüp.
- Teenust pakkuva ettevõtte hinnakiri.
Võttes kõike eelnevat arvesse, on võimalik umbakudu saada ettekujutus sellest, kui kaua elektriauto laadimine aega võtab ja palju see maksab. Kõige täpsem viis sellele küsimusele vastata on visata pilk laadimisteenust pakkuvate firmade hinnakirjale.
Enne laadimist tasub arvestada ka sellega, et elektriautode laadijatel on kaks erinevat kiirlaadimise konnektorit: CCS ja CHAdeMO. CCS on Põhja-Ameerikas ja Euroopas viimasel ajal üha levinum, kuid samas kasutavad mitmed, eelkõige Jaapani autotootjate sõidukid CHAdeMO konnektorit. Mõlemad kasutavad auto akude laadimiseks alalisvoolu ning üldiselt võimaldavad laadimisautomaadid laadimist mõlemat tüüpi konnektorit kasutatavatele sõidukitele, kui teil tasub arvesse võtta, et see ei pruugi alati nõnda olla. Seetõttu on tark endale kõige paremini sobiva elektriauto soetamisel silmas pidada seda, mis tüüpi laadimiskonnektorit teie tulevane auto kasutab, et leida mugavamalt enda lähistelt oma sõidukile sobiv laadimisjaam.
2021. aasta veebruari seisuga maksab 20 kWh laadimist (mis võtab 55 minutit aega) Enefit VOLT jaamas poolkiirlaadijaga 4,4 eurot. Sama koguse energiat suudab ülikiirlaadija anda aga juba seitsme ja poole minutiga, samas on selle maksumus kõrgem: seitse eurot. Nende kahe laadimismeetodi vahevariant, kiirlaadija edastab 20 kWh energiat auto akudesse 25 minutiga ning selle hind on vaid pisut kõrgem poolkiirlaadija omast: 4,8 eurot.
Sellest näitest nähtub, et kõige tulusama laadimisviisi osas otsuse langetamine sõltub paljuski olukorrast, milles te olete. Kui teile on esmatähtis hoida aega kokku ning võimalikult kiiresti teele asuda, siis on ilmselgelt parim variant ülikiirlaadija. Nende puhul tasub aga arvestada, et neid ei leidu sugugi kõikjal: esimene seda tüüpi laadija alustas Eestis tööd alles 2020. aasta märtsis Paia risti Alexela tanklas.
Samas, kui teil pole kiiret ja/või te soovite akut laadides raha säästa, siis on kõige tulusam elektriauto laadimisel otsustada poolkiirlaadija kasuks.
Üks suur erinevus elektriauto laadimise ja bensiini- või diiselmootoriga sõiduki paagi täitmise vahel on see, et elektriautot on võimalik ka kodus laadida. Sellekohane varustus pakub võimalust vähendada oluliselt avalike laadimispunktide kasutamise vajadust ning selle asemel laadida oma elektriautot mugavalt kodusviibimise ajal, et valmistada see nõnda ette pikaks teekonnaks just teile sobival hetkel.
Elektriauto laadimine kodus on võimalik kahelviisil: kas koduse laadimiskaabliga või spetsiaalse koduse laadimisseadmega.
Kodune laadimiskaabel kujutab endast pikka kaablit, mille ühes otsas on kinniti, mis tuleb ühendada elektriauto laadimispesaga ning teises pistik, mis tuleb ühendada eraldi vooluahelaga ning mitte ringahelasse. Pange lisaks tähele, et laadimisel on äärmiselt mittesoovitatav kasutada pikendusjuhet, mistõttu tuleks seade alati ühendada otse eraldiseisvasse vooluvõrku. Kui aga hädaolukorras peaks pikendusjuhtme kasutamine osutuma vältimatuks, siis kerige pikendusjuhe täies ulatuses lahti, et minimeerida lühise tekkimise ohtu ja tõsta sel moel laadimise ohutust.
Kui koduse laadimiskaabli annab tootja elektriauto ostmisel sõidukiga tasuta kaasa, siis spetsiaalne kodune laadimisseade tuleb teil endal soovi korral oma elektriauto kodus laadimiseks juurde osta. Sellise seadme endale soetamine läheb sõltuvast seadmest endast ning seda pakkuvast ettevõttest tavaliselt maksma 1000-1500 eurot. Samas kaasnevad selle seadme kasutamisega mitmed mugavused, mida tavaline laadimiskaabel ei paku. Lisaks suuremale laadimisvõimsusele on voolutugevust võimalik ka reguleerida ning peale selle (sõltuvalt seadme mudelist) ühendada Wifiga. Ühtlasi võib seadmel olla sisseehitatud energiaarvesti ja isegi mobiilirakendus.
Lisaks seadme enda hinnale tasub elektriauto kodus laadimisel ilmselgelt arvesse võtta ka laadimiseks kuluva elektri maksumust. See sõltub aga teie isiklikust teenusepakkujast ja valitud elektripaketist, mistõttu võib elektriauto kodus laadimise maksumus erinevate tarbijate puhul märkimisväärsetl erineda.
Kokkuvõttes tasub elektriauto laadimisel kas kodus või laadimisjaamas ning vastavate tarvikute soetamisel arvestada mitmete teguritega. Elektriauto laadimine laadimisjaamas on lühemas perspektiivis soodsam kui spetsiaalse laadimisseadme hankimine koju, samas tähendab see regulaarset laadimisjaama külastust ja laadimise eest elektri- ning teenustasu maksmist teenuse pakkujale. Lisaks sõltub elektriauto akude laadimise maksumus ja sellele kuluv aeg suuresti kasutatava laadija tüübist.
Elektriauto laadimine kodus kaabliga on kõige odavam variant ning asendab regulaarset laadimisjaama külastamist, kuid see võtab märkimisväärselt kauem aega, mis tähendab, et teie auto aku võib vajalikul hetkel reisimiseks liiga tühjaks osutuda.
Koju spetsiaalse laadimisseadme muretsemine on võrdlemisi kulukas ning eeldab selle paigaldamist, samas tõhustab see kodust laadimist märkimisväärselt ning võib pikas perspektiivis osutuda nimetatud kolmest variandist kõige mõistlikumaks. Seega tasub elektriauto laadimise kulukuse hindamisel võtta arvesse teie isiklikku elustiili, vajadusi ning eelistusi, et leida enda jaoks parim ja tulusaim variant.
Kommenteeri