Rattalaager ise vahetamine – manuaalid ja videoõpetused

Esimesed märgid kulunud rattalaagrist on ihuvad, koputavad, logisevad ja muud ebaharilikud ratastest kostuvad helid. Need helid võivad kurvides kas valjeneda või kaduda. Näiteks paremale pöörates kostuv müra viitab vasakpoolse ratta rikkele. Müra kadumine annab märku parempoolse laagri rikkest. Lisaks on roolist tunda vibratsiooni. Mõnikord kanduvad vibratsioonid edasi auto kerele. Kinni kiilunud laagriga sõites võib autot ühele küljele kiskuda. Kui võtate kinni ratta ülemisest ja alustamisest osast ning proovite seda üles-alla raputada, on tunda lõtku.

Mõnel juhul põleb armatuurlaual ABSi hoiatustuli, kuna laagrid ja pidurite blokeerumisvastase seadise süsteemid on omavahel ühendatud: osasse on integreeritud ABSi pingutusrõngas, mille abil mõõdetakse ratta pöörlemiskiirust.

Levinud arvamus, et vigane rattalaager võib viia veermikusüsteemi ebakorrektse tööni, on alusetu. Seega kui teie auto käigukast tõrgub, peaksite otsima probleemi põhjuseid mujalt.

Kui teil on autoremondi baasoskused olemas, saate rattalaagri vahetamisega ise hakkama. Seejuures aitavad teid AUTODOC Clubi õppevideod. Kuid pidage meeles, et asendamise protsess on küllaltki töömahukas. Võimalik, et teil läheb vaja metallharja, kaelustihendi paigalduskomplekti, mutrivõtmeid, ristvõtit, haamrit ja kruvikeerajaid. Lisaks on hea mõte varuda autohooldustooteid: piduripuhastit, et eemaldada mustust ja määrdeaineid pindadelt, läbistavat õli, et lõdvendada kinniteid ning üldmäärdeinet. Kui teil on ligipääs tungrauale, teeb see töö lihtsamaks. Keskmiselt võtab selle osa asendamine ühel rattal aega üks kuni kolm tundi, sõltuvalt teie sõiduki ehitusest ja teie oskustest.

Neid osi ei pea teljel paarikaupa vahetama. Vajadusel võite vaid riknenud osa välja vahetada. Tänapäeva autodel on tavaliselt üheosaline rattalaager. Neid pole vaja enne paigaldamist sisse määrida, sest neid määritakse tehases.

On väga oluline pingutada rattarummu mutter õige pingutusmomendini, vastasel juhul võib osa peatselt laguneda. Pingutusmoment varieerub olenevalt automargist ja mudelist, seda saab kindlaks teha auto hoolduseeskirja abil.

Väga. Heal juhul lõppeb katkise laagriga sõitmine vedruse kuluka remondiga. Halvimal juhul (kui laager puruneb sõidu ajal) võib ratas kinni kiiluda ning te kaotate auto üle kontrolli, põhjustades nii liiklusõnnetuse.

Selle agregaadi keskmine tööiga on 100 000 - 150 000 km. Mõnel juhul võib osa puruneda aga vaid 3000 km järel, näiteks siis, kui see on vigane või halva kvaliteediga või kui see on valesti paigaldatud.

Komponendi varajasele lagunemisele võivad kaasa aidata järgmised tegurid: pöörlemisteljega mittekohakuti olek, ülepingutatud rattarummu mutter, lööktööriistade kasutamine paigaldamisel, vanade kinnitite ja tihendite kasutamine ning agressiivne sõidustiil sagedaste ja teravate pidurduste ning kiirendustega. Ka konarlikel teedel sõitmine ja sõiduki ülekoormamine mõjuvad osale negatiivselt. Ei ole soovitatav sõita läbi sügavate lompide. Lisaks peaksite vältima ebaprofessionaalseid tuuninguid, sest liiga laiade või suure läbimõõduga rataste paigaldamine, kitsa rehviseinaga rehvide paigaldamine ning jäigemate vedrude ja amortisaatorite paigaldamine suurendab rattarummule osakssaavat koormust ning võib viia selle kiirema lagunemiseni.